Tere Lp. Teele Talv Täname Teid huvi tundmast meie hotelli teenuste vastu. Pakume Teile majutust, konverentsi ja toitlustust Grand Hotell Viljandis. Majutus 25-27.02.2010 Ühene tuba 900 kr 5 tuba 2 ööd 9000 kr Kahene tuba 1100kr 5 tuba 2 ööd 11000 kr Majutus kokku: 20000 kr Hinnaalandus 10%: 2000 kr Hind: 18000 kr Hommikuseks kõhutäiteks pakume rikkalikku buffet- stiilis hommikusööki mis on majutuse hinna sees. Sidukite parkimiseks on hotellil videovalvega parkla. Konverents 26.02.2010 Konverentsi saal 1 päev 1200 kr Meie poolt on saalis pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor ja ekraan, TV ja video, d...
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuril...
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues lin...
VEETURISiKAVA VÄLISMAALT EESTISSE SAABUVALE KOLMELIIKMELISELE PEREKONNALE 1.päev 16.00 Saabumine Tallinnasse kell, 17.00 Hotellitubadesse paigutamine ( http://kalevspa.ee/ ) 18.00 Õhtusöök 20.00 Konverentsiruumis järgneva kahe nädala tutvustus 22.00 Ööoode 2.päev 8 - 9.00 Äratus ja hommikusöök 10-12.00 Tutvumine Tallinna vanalinnaga 12.30 14.00 Meremuuseumi ja lennusadama külastus (Titanicu näituse külastamine) ( http://www.meremuuseum.ee/et/ ) 15 -17.00 Külastame Eesti suurimat kaubasadamat Muuga sadamat, kus on kokku lepitud ekskursioon terminalidesse( http://www.ts.ee/muuga-sadam ) 18.00 Õhtusöök hotellis 19.00 Turistidel võimalik tutvuda Tallinna poodidega või kasutada supemiseks basseini või SPA teenuseid ...
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?...............................................................................
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...