2. "Ei saa öelda, et inimkond ei areneks. Igas järgnevas sõjas tapetakse uutmoodi." (W. Rogers) Kas Rogersil on õigus? Selgita! Minu arvates on Rogersil õigus. Mõeldakse välja uusi relvi või täiustatakse olemas olevaid, mis tapavad erinevalt kui varasemad. Kunagi ammu sõditi mõõkadega, aga nüüd on asendunud mõõgad tulirelvadega. „Läänerindel muutusteta“ raamatu tegevuses olid arenenud sõjatehnika kuulipildujatest granaatideni. Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks.
Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) Rootsi granaadiheitjal CG on välja töötatud kolm mudelit: M1, M2 ja M3. Mudel M1 töötati välja pärast Teist maailmasõda ning seda on mo- derniseeritud: vähendatud relva kaalu, parandatud sihikut ja võetud kasutusele uuemaid granaate. Granaadiheitja CG laskemoona valik on suur alates valgustus-, suitsu-, kild- ja fugassgranaatidest kuni uuemate tandempealiste kumulatiivsete granaatideni. Pärast katsetamist Lahesõ- jas võeti CG ka USA eriüksuste relvastusse. Eestis on kasutusel mudel M2. kaliiber 84 mm efektiivne laskekaugus seisva märgi pihta mehaanilise sihikuga 200 m ja optilise sihikuga 300 m; liikuva märgi pihta mehaanilise sihikuga 150 m ja optilise sihikuga 200 m praktiline laskekiirus 6 lasku minutis relva kaal 9,514 kg (sõltuvalt mudelist), koos kumulatiivgranaadiga 12,517 kg (sõltuvalt mudelist) relva pikkus 979 mm
annaabi.ee 
