Kõrge läbipaistmatusega paberi kasutamisel ei sega teisele poole tehtav trükk lugemist. Näiteks eriti läbipaistval kalka paberil on eriti madal läbipaistmatus. Läbipaistmatus on omadus, mis avaldab otsest mõju trüki tulemusele. 4. Paberi grammkaal e. pinnakaal (pinnamass)- paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2. Näiteks 80 grammiline paber tähendab seda, üks paberileht, suurusega 1 ruutmeeter, kaalub 80 grammi. 5. Paksus - paberi paksust mõõdetakse mikromeetrites ( m ) = tuhandikes millimeetrites. 6. Erikaal e. mahulisus - paberi erikaal on mõõt, mis näitab paberi poorsust või mahulisust. 23. Loetlege ja iseloomustage erinevaid paberi liike Jõupaber (kraft paper, UG-paper) Tugev paber suurte koguste pakkimiseks, pinnamassiga 70-180 g/m2
Seega vallandatakse seesmise tee poolt käivitatud protrombiini aktiveerimisega samaaegselt ka fibriini lõhustavad reaktsioonid. Mõne hüübimisfaktori puudumisel veres tekib veritsustõbi ehk hemofiilia. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid (soolad, hepariin, hirudiin, dikumariin). 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Süda on 300-350 grammiline lihaseline õõneselund. Ta asetseb rindkere vasakul poolel (südame kolmandik on keskjoonest paremal). Südame moodustavad kaks lihaselist õõneselundit, parem ja vasak südamepool. Parem südamepool, mis koosneb kojast ja vatsakesest, võtab vastu hapnikuvaese (venoosse) vere kogu kehast ja saadab selle kopsu. Siin veri rikastub uuesti hapnikuga (arterialiseerub) ning jõuab seejärel tagasi vasakusse, samuti kojast ja vatsakesest
dextrum) väikesesse vereringesse--kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb süsinikdioksiidist ja naaseb väikesest vereringest mööda kopsuveene vasakusse südamekotta (atrium sinistrum), kust suundub vasakusse vatsakesse. Suure vereringe arterites on veri hapnikurikas, veenides hapnikuvaene, väikese vereringe veenides hapnikurikas ja arterites hapnikuvaene. Süda on 300-350 grammiline õõneselund, asudes rindkere vasakul pool, millest kolmandik paremal rindkere keskjoonest, mille tipp(vasak vatsake) on suunatud vasakule alla ette. Suur südame tüveosa aub ülal. Kummaski südamepooles on koda, kuhu suubuvad suured veenid, ja vatsake, kust pärineb südamelt verele antav liikumisenergia. Ülemine ja alumine õõnesveen suubuvad paremasse ja neli kopsuveeni vasakusse kotta. Väljast ümbritseb südant kahelestmeline kelme(südamepaun) e
annaabi.ee 
