Iseseisva uurimisvaldkonnana tõusis huvi keskmesse 1980.–1990. aastatel 2 Näiteks komitatiivi kujunemine: kansak > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga (vrd soome kansa ‘rahvas, selts’,kansak ‘seltsi (kuhu?)’ Grammatisatsioonimehhanismid: 1. desemantisatsioon 2. reanalüüs 3a. laiendus 3b. analoogia 4. dekategorisatsioon Grammatisatsiooniprotsessi universaalsus: Suur osa grammatisatsiooniprotsesse toimuvad maailma keeltes (olenemata nende sugulusest ja geograafilisest lähedusest) ühtmoodi. Grammatiseerumine kui ühesuunaline protsess (areng suurema grammatilisuse suunas, aga mitte vastupidi). Vorm: TÄISTÄHENDUSLIK ÜKSUS > GRAMMATILINE SÕNA > KLIITIK > MUUTEAFIKS > Ø Üsna kiire ja jälgitav lüli muutusteahelas on täistähendusliku sõna muutumine abisõnaks, praegusaja eesti keeles
laiemalt: igasuguse sõnavara tekkimise protsess. Ülikoolis õppisime igasuguseid isme. Siin on veel palju agasid / kuisid. Niisugused degrammatiseerumise juhtumeid esineb keeltes harva. Sagedamini seisneb leksikaliseerumine mingi morfosüntaktilise konstruktsiooni uueks sisuliseks tervikuks muutumises. Nt meelespea < meeles pea! Harilikult ei annaks leksikalisatsiooni “pööramine” grammatisatsiooniprotsessi kirjeldust. Uuemates käsitlustes ei peeta grammatiseerumist ja leksikaliseerumist vastandnähtusteks. 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? U 1000 AD. Tekkis osalise regressiivse kaugassimilatsiooni kaudu e ja o asemele, et muuta esisilbi vokaal häälduselt lähedasemaks järgsilbi vokaaliga. 5. Kuidas on tekkinud eesti keele vältevaheldus? Ainult eesti keeles, teistes läänemeresoome keeltes puudub. Puudub ka kirde- eesti rannikumurdes
annaabi.ee 
