Ei ole olemas paremini või halvemini arenenud keeli, kõik keeled on tervik ja neid tuleb kirjeldada seest poolt. Keeled ei erine selle poolest, et ühes keeles saab midagi öelda, mida teises öelda ei saa. See mida saab öelda ühes keeles, saab öelda ka kõikides teistes keeltes, kuid vahendid on erinevad. Nt vene keeles kõikidel sõnadel/asjadel on sugu(mees-, nais-, kesksugu). Grammatikalised tähendused moodustavad süsteemi. Venelased nt ei saa mittenäha asjade sugu rahvaluules kaseke(naissoost) = noor neiu, sest selles kasekeses ka nii õrnus kui ka naiselikkus. Tamm vs kask - tamm mehelikkus, kask naiselikkus grammatika on tähtsam kui leksikoloogia. Semantika ja grammatika keele redundantsus (keeleliialdus). · Leonhard Bloomfield (1887-1949) Andis Ameerika keeleteadusele ,,meetodi". Ta
Jerrold J. Katz ja Jerry Fodor. Semantilise teooria struktuur. 1963 Jaotavad tähendused süsteemseteks ja vähemsüsteemseteks. Tähenduse struktuur on hierarhiline nagu süntaktikalgi - suured tähendused koosnevad väikestest. Tähenduse valdkondi on nende järgi kaks: markerid (süsteemsed). Kasutatakse maailma asjade süstematiseerimiseks. Võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta. distinktorid (spetsiifilised). Näitavad, et ka semantikas on oma grammatikalised reeglid - sõnade ühendamisel lauseteks kasutatakse nii süntaktilisi kui semantilisi kategooriaid. Näiteks, kirjeldamaks merihundi ja tuulehaugi erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid kala kirjeldamiseks ei pea (markerid). Väitsid, et süntaktiliselt õige lause võib semantiliselt olla täiesti vale. (Nt kuulus Chomsky lause 'Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt')