Ta töötas ka Eesti Postimehe lisalehe toimetajana ning hiljem Otepää kiriku pastorina. Lisaks oli ta Aleksandrikooli komitee president. Jakob Hurt oli esimene president Eesti Kirjameeste seltsis ning ta kogus hoogsalt ka rahvaluulet. Hurda peamine idee oli eestlaste vaimuelu õhutamine ning ajaloo ja rahvaluule kirjapanemine. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel Uuele suunale eesti grammatikakirjelduses pani oma keelekäsitlusega aluse Eduard Ahrens. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks hoopis soome grammatika. Ta uskus, et eesti keel on soome keele ,,tütar". Tema keelekäsitluslikke seisukohti on toetanud juba 19. sajandi II aastakümnest O.W. Masing, F.R. Faehlmann, Knüpffer ja Rosenplänter. Kõige enam on ta aga tähelepanu pälvinud kirjaviisi uuendamisega. Vana, 17. sajandil välja töötatud kirjaviis ei
õpetama Hupeli grammatika järgi. • XIX sajandi estofiilide tegevus. XIX saj algul jõudsid ka Eestisse valgustusideed, mille mõjul tekkis baltisaksa intelligentsi ning sellesse sulandunud eesti päritolu haritlaskonna hulgas sügavam huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Loodi estofiilide kultuuriseltse, mille hulgast tuntuim oli Õpetatud Eesti Selts (1838). • Eduard Ahrens – estofiilne baltisakslane. Oma keelekäsitlusega pani aluse uuele suunale eesti grammatikakirjelduses. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks soome grammatika, uskudes, et eesti keel on „soome keele tütar“. Ahrens lähtus arusaamast, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad, ning seetõttu nägi ta palju vaeva, et koguda kokku rahvakeele näiteid, millele oma grammatika üles ehitada. Kõige enam on Eduard Ahrens tähelepanu pälvinud kirjaviisi uuendajana. Vana, 17