Noorem põlvkond kunstnike: Adamson-Erich, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra, E. Viiralt "Jutlustaja" E. Viiralt "Naised pesemas" A.Bach "Kalevipoeg" K.Raud A. Rinne - Penni serenaad MUUSIKAELU Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. 11. Üldlaulupeo märk, Tallinn, 1938 KEHAKULTUUR JA SPORT 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid. Eesti Mängud 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse
Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism.Kunstiellu astusid Adamson-Erich, Bach, Ole, Vahtra, Viiralt. Muusikaelu Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne.Järelkasvu ettevalmistamine võis nüüd toimuda Tartu ja Tallinna kõrgemates muusikakoolides. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. Kehakultuur ja sport 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri. Taolised spordipeod Eesti Mängud leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal. 1936