Üks mulle isiklikult enim silma jäänud luuletaja on Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet. Luulekarjääri algul kirjutas Wimberg (kes seda pseudonüümi juba seitsmendast-kaheksandast klassist saadik kasutanud) peamiselt lastele, kuid hiljuti avaldas mees oma kolmanda luulekogu ,,Wabastatud Wärsid". Wimbergi luule on lihtne ja eestlastele omane. Wimberg armastab kirjutada kõigest, mis tema ümber on on ta ennast isegi nimetanud lootusetuks grafomaaniks. Wimberg on kriitikutes kutsunud esile vastakaid arvamusi. Paljud, eriti Berk Vaher, on arvamusel, et Wimberg on liialt naiivne ning ,,täiskasvanute luule" kirjutamise asemel oleks pidanud jääma lasteluuletuste juurde. Kuid miks ei või luule olla naiivne? Wimberg on luuletaja, kes, igivana kliseed kasutades, toob halli argipäeva killukese päikest. Minu nägemist mööda on Eesti luulemaastikul liialt palju poeete, kes näevad maailma läbi trööstitusega kaetud prillide
a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“ Georg Philipp Telemann(1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga produktiivne helilooja: vähemalt 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi. Teda peeti grafomaaniks ja vastandati Bachile, kuid jäeti silmas pidamata, et Telemann oli avatud kõigele uuele ning pidas sammu kiiresti areneva muusikamaitsega. Ta rajas 1704. aastal Leipzigi ülikooli juurde muusikaühingu Collegium Musicum. JOHANN SEBASTIAN BACH(1685-1750) Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuusika kogemused ning teda peetakse üheks suurimaks meistriks muusikaajaloos. Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid tema ema ja isa ning elas ja sai suure osa