teadvusevoolu harrastav kirjanik. Kuid selle juures siiski täiesti äratuntavalt tema ise: pritsib vajadusel sappi, on sõnastuselt täpne ja napp ning esitab oma lood -- sest just lood need sedapuhku on -- tabavate puäntidega varustatult. 08.12.12 Kriitika "Ma ei tunne isiklikult Kivisildnikut, ega tahagi tunda. Olen lugenud selle nime all avaldatud luuletusi ja väidan, et need tekstid on kõige tavalisem grafomaania üsnagi väärastunud vormis. Mina pole kohanud küll ainsatki inimest, kes tema toodetud tekste kirjanduseks peab" Arvo Valton 08.12.12 Kriitika Mõnikord katkevad Kivisildniku luuleread absurdselt, mõtet moodustamata, nt. ,,jäänud vaid tüükad/ ja süda on korraga/ nutlikult kurb sa/ näpistasid mind põsest/ ja tagumikust ühel" Leo Luks 08.12.12
koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates; 6) eesti ühiskonna suur iseorganiseerumisvõime “rohujuure” tasandil seltside, ühenduste ja põllumeeste kutseühingute näol; 7) rahvusliku ajakirjanduse teke. Eriti oluliseks võib pidada just eestikeelse ajakirjanduse arengut. Eestlaste rahvuslikuks eripäraks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine, millest 19. sajandi lõpu poole näis kujunevat lausa grafomaania. Tegelikult oli see tähtis viis avalikus elus osalemiseks. 1893. aastal kirjutas ajaleht “Olevik”, et eestlased on lugeja rahvas ja tema lemmiklektüüriks “poliitika ajalehed”. Võib öelda, et 19. sajandi keskel kulmineerusid eestlaste eelmiste põlvede jonnakate hariduspüüdluste ja tagasihoidlike külakoolmeistrite töö tulemused. Ilma rahva sajandite pikkuse haridusjanuta ja rahvakooliõpetajateta poleks eestlaste kui rahvuse sünd võimalikuks osutunud
" Sisaski loomingut leiab erinevatelt kogumikelt ning aastatel 1987-2002 on ta välja andnud ka 12 helisalvestust. Noodikirjastuskoostööd teeb helilooja peamiselt kirjastusega Edition 49, samuti kirjastustega ERES, Alcanto ja Warner Music. (EAAB 2007; EMIK 2009) 2.2. Kirjandus Urmas Sisask on oma kujunemisaastatel kätt proovinud ka kirjanduse vallas. Nimelt köitsid teda keskkoolis virmalised nii palju, et tal vahepeal aastaid grafomaania ilmnes ning ta soovis võimalikult palju värvidega mängida, kujundada ja illustreerida. Vanaemalt saadud idee ajendas teda ,,välja andma" ligi 130 ,,Astronoomiat", mille ta kõik ise valmistas. Umbes samal ajal kirjutas ka seitse lõbusat raamatut pealkirjaga ,,Kummitused", milles jutukesed nagu ,,Valge mehike kummitab jubedalt lae peal", ,,Valge klaver", ,,Valged kardinad", ,,Punased, verised varbad on
annaabi.ee 
