elemente mis teraski, s.o. räni, mangaani, väävlit ja fosforit, kuid suuremates kogustes kui teras. Need lisandid mõjutavad oluliselt grafiidi ja metalse põhimassi teket ja järelikult ka malmi struktuuri ning omadusi. Räni. Räni mõju malmis on enim kui ühegi teise tavalisandi mõju. Madala Si-sisalduse puhul moodustub räni tardlahus rauas ning tema mõju grafitiseerimisele praktiliselt puudub. Si mõju grafitiseerumisprotsessile hakkab järsult avalduma alates Si-sisaldusest 1...1,25% ja on maksimaalne 3...3,5 % Si-sisalduse juures. Siit tulenevalt on Si-sisaldus hallmalmis tavaliselt 1,2...3,5 % (väiksem suurtes, suurem väikestes valandites). Räni koos süsinikuga määrab ära tekkiva malmi struktuuri - nii vaba grafiidi olemasolu kui ka metalse põhimassi struktuuri - Suurema Si-sisalduse puhul austeniit küllastub ning moodustub ebapüsiv ränikarbiid, üle 10%
elemente mis teraski: räni, mangaani, väävlit ja fosforit, kuid suuremates kogusts kui teras. Need lisandid mõjutavad oluliselt grafiidi ja metalse põhimassi teket ja järelikult ka malmi struktuuri ning omadusi. a)Räni (Si) Räni mõju malmis on enim kui ühegi teise tavalisandi mõju. Madala Si-sisalduse puhul moodustub räni tardlahus rauas ning tema mõju grafitiseerimisel sama hästi kui puudub. Si mõju grafitiseerumisprotsessile hakkab järsult avalduma alles Si-sisaldusest 1...1,25% on suurim 3...3,5% Si-sisalduse juures. Siit tulenevalt on Si-sisaldus hallmalmis tavaliselt 1,2...3,5% (väiksem suurtes, suurem väikestes valandites). Räni koos süsinikuga määrab ära tekkiva malmi struktuuri nii vaba grafiidi olemasolu kui metalse põhimassi struktuuri. Suurema Si-sisalduse puhul austeniit küllastub ning moodustub ebapüsiv ränikarbiid, üle 10%
annaabi.ee 
