Kindlasti üks parimaid, mida minu noor silm näinud on. Seoses näidendi pealkirjaga tekkis mul küsimus, millele ma näidendi jooksul vastust ei leidnud ning otsisin internetist lahenduse, mis mulle ei oleks kunagi pähe tulnud: "Muide," küsitakse ühes ammuses intervjuus Edward Albee käest. "Kuidas te leidsite oma näidendile pealkirja?" Ja Albee vastab: "Oli üks saluun, kus ma ikka käisin, ning sellel saluunil oli allkorrusel üks suur peegel, kuhu inimesed oma graffiteid sodisid. Kusagil 1953. või 1954. aastal jõin ma ühel õhtul seal õlut ning nägin, kuidas keegi oli vist seebiga peeglile sirgeldanud: "Kes kardab Virginia Woolfi?" Kui ma hakkasin näidendit kirjutama, tuli mulle see meelde. Ja muidugi tähendab "Kes kardab Virginia Woolfi" kes kardab elu ilma /.../" 1960ndate avangardi klassikasse kuuluv näidend äratab siiamaani tähelepanu kõige erinevamate nurkade alt
käest. Aastail 1921- 1984 oli mõisas lastekodu. Hiljem jäi peahoone tühjaks kuni 1990. aastate lõpuni, misl see läks eraomandisse. Vana- Riisipere mõisasüda kingiti Eesti Vabadussõjas osalemise eest kolonel Oskar Raudverele, kes selle mõne aja pärast rendile andis. Praeguseks on Riisipere mõisast jäänud alles ainult suur vana lagunenud hoone, millel on aknad laudadega kinni löödud. Kuna seal pole mitte mingisugust järelvalvet on ka seest kõik saalid täis soditud graffiteid. Kohaliku lapsena olen isegi uudishimust seal sees käinud ja ka katusel, millelt on väga väga ilus vaade Riisiperele. Legendid SUUR LIIKLUS VAJAB RAUDTEED Enne oli raudtee Tallinn- Keila- Paldiski. Läänemaa ja Harjumaa mõisnikud tahtsid, et tehtaks raudtee ka Haapsalusse. Siis tahetigi ehitada Keila- Kloostri- Haapsalu raudtee. Sellega ei olnud aga suurem osa nõus. Taheti ehitada Keila- Kloostri- Munalaskme- Haapsalu raudtee.
annaabi.ee 
