juba enne kooli, kuigi mõne kõnepuue võib olla vaevumärgatav. Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel. On võimalik, et düsleksikutest lapsed on kõne varajases arengustaadiumis olnud sõnade kordamises lihtsalt väga tõhusad, ja see segab hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende
Düsleksia · Arenguline düsleksia on oluline probleem, sest see on kõige sagedamini esinev arenguhäire, Lääne ühiskonnas esineb seda 5% elanikkonnast. · DÜSLEKSIA PÕHJUSED - fonoloogilise puudujäägi hüpoteesi kohaselt on düsoleksikutest lastest mingil põhjusel eriliselt raskusi sõnade kõlaga, kui nad põõavad seostada foneemi sss grafeemiga s, siis nad kipuvd tegema vigu. Keele arengu teooriad · Laps omandab emakeele fonoloogia, ta on õppinud kasutama gramatilisis morfeeme, moodustama deklaratiiv lauseid, esitama küsilauseid ning esitusi · KINNITAMISE JA JÄLJENDAMISE TÄHTSUS Skinner väitis, et lapsed õpivad keelt kasutama, sest täiskasvanud kinnitavad lapse õiget keele kasutust. Beebide koogamist ja lalinat vormistatakse
annaabi.ee 
