õnnelikud koos ja neid ei heiduta, et peavad pea iga õhtu uues magamispaigas sisse seadma. Tuleb aga päev mil Ernst peab tagasi sõtta Venemaa vastu minema. Ta on hoolitsenud Elisabethi tuleviku eest, leides talle turvalise ja koduse paiga proua Witte juures, mis oli justkui saareke täis õnne kõrbenud majade vahel. Ernsti lahumisel läheb salaja Elisabeth rongijaama teda ära saatma. Noormees märkab teda kui rong sõitma hakkab. Graeberil on raske lahkuda oma armastatu juurest. Sõjatandril on olukord kordades halvenenud. Mehed norivad Graberi kallal, et see vaatamata oludele siiski tagasi tuli. Ometigi oli mees omavoliliselt ühe lisa puhkepäeva võtnud. Graeberi ülesandeks on valvata ja hiljem tappa Vene rahvusest pantvangid. Ernstil on hea süda ja ta ei taha süütuid tappa. Selle asemel laseb ta kuuli oma vanale tuttavale, kes teda venelaste tapmisel survestab. Graeber laseb vabaks venelastest pantvangid. See tegu aga
katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult. Nad leppisid kokku, et nad küsivad mõlema perekonna järgi (peategelasel vanemad ja Böttcheril naine). Otsides arsti, kelle juures Graeberi ema käis, leidis ta hoopis mehe tütre Elisabethi, keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku "Germaania" restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult. Üle päeva käisid vene lennukid, mis linnas aina rohkem maju pommitasid. Noored otsustasid abielluda, kuna sõduri naine saab kuus 200 marka, kuid peamine põhjus oli see, et Graeber tahtis hoida relva asemel Elisabethi enda käte vahel. Tunnistajaks sattus lausa SS-obersturmbannführer Hildebrandt
annaabi.ee 
