Elisabethi tuleviku eest, leides talle turvalise ja koduse paiga proua Witte juures, mis oli justkui saareke täis õnne kõrbenud majade vahel. Ernsti lahumisel läheb salaja Elisabeth rongijaama teda ära saatma. Noormees märkab teda kui rong sõitma hakkab. Graeberil on raske lahkuda oma armastatu juurest. Sõjatandril on olukord kordades halvenenud. Mehed norivad Graberi kallal, et see vaatamata oludele siiski tagasi tuli. Ometigi oli mees omavoliliselt ühe lisa puhkepäeva võtnud. Graeberi ülesandeks on valvata ja hiljem tappa Vene rahvusest pantvangid. Ernstil on hea süda ja ta ei taha süütuid tappa. Selle asemel laseb ta kuuli oma vanale tuttavale, kes teda venelaste tapmisel survestab. Graeber laseb vabaks venelastest pantvangid. See tegu aga osutub saatuslikuks, sest vanem vene mees tulistab Graeberit ja see sureb.
näeb esimesi varemeid. Edasi, enda tänava poole kõndides näeb ta, et ainult üksikud majad veel seisavad. Ta proovis leida oma vanemaid, aga peale ebaõnnestunut katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult. Nad leppisid kokku, et nad küsivad mõlema perekonna järgi (peategelasel vanemad ja Böttcheril naine). Otsides arsti, kelle juures Graeberi ema käis, leidis ta hoopis mehe tütre Elisabethi, keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku "Germaania" restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult. Üle päeva käisid vene lennukid, mis linnas aina rohkem maju pommitasid. Noored
annaabi.ee 
