suunas. Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub perioodiliselt. E. coli puhul on täheldatud näiteks 1-sekundilist perioodi, kus viburid pöörlevad vastupäeva
19. Kemotaksis Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub perioodiliselt. E. coli puhul on täheldatud näiteks 1-sekundilist perioodi, kus viburid pöörlevad vastupäeva. Sel
annaabi.ee 
