ülevaatenäitusel. Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada. Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aasta oktoobris. 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan Koorti juures õpilase-abilisena. Muuseas teostas ta Koorti puuskulptuur- büsti "Eesti neiu". 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost. Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esineb ta juba
kalmistule. Wiiralt ja Pallas Aastal 1919 asutati tartus Kunstiühingu pallas kunstikool, palus Wiiralt end üle viia Tartu Kunstiõpilaste pataljoni. Palve raguldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinugid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis nüüd täielikult pühenduda kunstile. Wiiarlt asus Anton Starkopfi skultuuriateljees skuptuuri eriala õppima. Graafikaõpetajat tollal veel koolis polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aastal oktoobris. Aastatel 1922-23 jätkas Wiiralt Georg Kindi soovitusel oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendinaadina Dresdeni Kujutavate Kunstide Akadeemias professor Selmari werneri meistriklassis. Seal viljenes ta erinevad sügavtrükitehnikad, enda jaoks ka uudset litograafiat. 1923 aasta suve algul lõppes tal stipendium, kuid Wiiralt jäi siiksi sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised