- kommertslitsents - väga mitmekesised: igaüks kirjutab endale sobiva. - vabavara – programmi saab jooksutada, näha source codei, jagada koopiaid ja jagada enda modifitsseritud versiooni koopiaid; vaba as in free speech, mitte vaba as in free food - dual-licensed - valid, kas kasutad piirangutega vabavarana või teistsuguste piirangutega kommertslitsentsiga. GPLi põhipoindid – General Public License - Kui tarkvaral on GPL litsents (tarkvara saab arendada ning laiendada) ja keegi näiteks laiendab antud tarkvara, siis laiendatud tarkvara läheb automaatselt GPLi alla (piirav litsents, n-ö kleepub järgmistele) - Arendaja saab näiteks GPLga anda tarkvara välja, kuid kui keegi tahab seda kasutada ilma GPL-ita, siis peab ta ostma arendajalt selle tüki kasutamiseks kommertslitsentsi
kataloogides asuvaile). Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips "/". · Sellist mõistet nagu faili laiend UNIX-is pole ja seega on punktid samuti nime osa. Samuti puuduvad kettaseadmed - kõik failid asuvad ühises puus. Linux on laiemas tähenduses vaba UNIXilaadne operatsioonisüsteem koos komplekti valdavalt GNU rakendusprogrammidega. Kitsamas tähenduses on Linux tuum (ingl. kernel), mille patent kuulub Linus Torvaldsile ja mida levitatakse GPLi all. Linuxi olulisemad omadused: · töötab ka odavatel PC masinatel (so 486, Pentium, AMD jms. protsessorid) · toetab suurt hulka erinevat riistvara (heli-, video-, võrgukaardid jms) · graafiline keskkond X Window System · mitmekasutajasüsteem · operatsioonisüsteem (OS) ja rakendustarkvara on reeglina vaba sh prii · sobib serveriks ja tööjaamaks Ilmselt on Linux sobiv sellisele arvutikasutajale, kellele pole ükskõik, kuidas arvutisüsteem
annaabi.ee 
