aastal Nikolai Malko nimelisel noorte dirigentide konkursil Kopenhaagenis. Edaspidine karjäär hakkas aina arenema ja alates 2014/15 hooajast on ta Põhja-Itaalias Blozano ja Trento Haydni Orkestri peadirigent. Volmer on juhatanud mitmeid erinevaid orkestreid: Birminghami, Berliini Ringhäälingu, NDR-i Hamburg Sümfooniaorkestrit. Kontsert sai alguse Sergei Prokofjev Sümfoonia nr. 1 D-duur op. 25-ga ''Klassikalisega'', mis koosneb neljast osast: I Allegro, II Larghetto, III Govotte: Non troppo allegro ja IV Finale: Molto Vivace. Kontserdi üldteemaks on Mozart, seega tundus natuke veider, et miks see sinna oli lisatud, kuid kavast lugedes sain teada, et Prokofjev kirjutas konkreetse sümfoonia mõttega, et see sarnaneks sellele, mille oleks võinud luua Mozart ise. Esimene osa algas jõuliselt, kuid siis muutus selliseks õrnaks ja pehmeks. Mõlemal juhul oli üpris energiline ja tekitas tunde nagu
Oli suure mõjuga järgnevatele heliloojatele. Süit (Prantsuse keeles järgnevus) Erikarakterites tantsud Sonaadi kõrval üks eksisteeriv zanr. Osad: 1. Allemande Saksa päritoluga tants 2. Courante 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants 3. Saravande Hispaania 3osaline tants, aeglane, pidulik 4. Gigue Soti hüppetants, kõige kiirem osa ( 6/8 v 9/8 ) Nende vahele pannakse vahel menuette, govotte. Vahel ka instrumentaalosasid. Overture- Prantsuse avamäng Osad kirjutatud klavessiinile Partita Itaalia süit, vabam. Klaviirimuusika Klavikord, klavessiin- kõik klahvpillid erandiks vaid suure oreli materjal. Alusepanijaks oli organist Girolamo Frescobaldi Barokkmuusika Prantsusmaal Materjal on pärit hilisbarokist 18.sajandi algusest. Erineb Itaalia omast, kuid kujunemise eeldused on Itaaliaga sarnased.
annaabi.ee 
