Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal õnnestub leida hädapärast leivateenistust ühes peeglitööstuses. 1951 jätkab ta doktoriõpinguid Columbia ülikoolis, saksa immigrandi Polikarp Kuschi käeall. 1954 puhkeb üle Ühendriikide nõiajaht kommunistidele. Gould kutsutakse ameerika vastasetegevuse komisjoni ette. Kuna ta
teostamiseks läks siiski veel aega. Laseri põhimõtte avastas aga Charles Townes USA-s 1954. aastal, ning asus seda viimistlema koos Schawlow´ga. USA Theodore Maiman ehitas esimese töötava laseri, 16. mail 1960. aastal milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiin andis tavalist valgust välklambist ja kiirgas laserivalgust. Laseri leiutamisel ei saa aga ühte kindlat nime nimetada, oma osa on selles 20. sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Aatom kiirgab valguse footoni siis, kui elektron langeb aatomis kõrgema energiaga tasemelt ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse spontaanseks emissiooniks. Vähestel erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt
patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse laseroptika rajaja, hiljem neid märkmeid nägi, oli ta üllatunud. Paraku osutus leiundusfänn täiesti abituks patendinduses. Ka konsultanti mõistis ta võõriti: justkui peaks enne seadme patenteerimist olema valmis tolle töötav prototüüp (tegelikult oli vaja üksnes täpset kirjeldust paberil, mis Gouldil ju olemas oli). Jättes doktoriõpingud, liitus ta väikefirmaga Technical Research Group (TRG), lootes seal esmiklaseri valmistada. Peibutades Pentagoni laserrelva loomise väljavaadetega, õnnestus TRG-l saada priske dotatsioon, miljon dollarit, küsitud 300000 asemel - asja täielik salastamine. Gouldilt kui "kahtlaselt" konfiskeeriti ta märkmedki (targu oli ta küll koopia endale jätnud), rääkimata töö juurde lubamisest. TRG-
Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledzis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal õnnestub leida hädapärast leivateenistust ühes peeglitööstuses. 1951 jätkab ta doktoriõpinguid Columbia ülikoolis, saksa immigrandi Polikarp Kuschi käeall. 1954 puhkeb üle Ühendriikide nõiajaht kommunistidele. Gould kutsutakse ameerika vastasetegevuse komisjoni ette. Kuna ta
märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse laseroptika rajaja, hiljem neid märkmeid nägi, oli ta üllatunud. Paraku osutus leiundusfänn täiesti abituks patendinduses. Ka konsultanti mõistis ta võõriti: justkui peaks enne seadme patenteerimist olema valmis tolle töötav prototüüp (tegelikult oli vaja üksnes täpset kirjeldust paberil, mis Gouldil ju olemas oli). Jättes doktoriõpingud, liitus ta väikefirmaga Technical Research Group (TRG), lootes seal esmiklaseri valmistada. Peibutades Pentagoni laserrelva loomise väljavaadetega, õnnestus TRG-l saada priske dotatsioon, miljon dollarit, küsitud 300000 asemel - asja täielik salastamine. Gouldilt kui "kahtlaselt" konfiskeeriti ta märkmedki (targu oli ta küll koopia endale jätnud), rääkimata töö juurde lubamisest. TRG-mehed tohtisid küll küsitleda
annaabi.ee 
