lootsid Põhjasõjas Venemaale kaotatud alad tagasi võita ja taastada Rootsi suurriik. Arvid Horn 1738.aastal sunniti Arvid Horn, kes oli tegelik valitseja, erru minema. Järgmisel aastal läks võim üle Kübarateparteile. Võitlus kuningavõimu pärast Kuningas Fredrik I polnud huvitatud riigivalitsemisest, seega valitses riiki tegelikult Karl Gustav Tessin. Pärast Fredrik I surma astus troonile 1751.aastal Holstein-Gottropi hertsog Adolf Fredrik. Nii nagu eelminegi kuningas, oli ta välismaalane, kes ei ilmutanud riigivalitsemise vastu huvi tundvat, seevastu Preisi printsess ja Rootsi kuninganna oli harjunud oludega, kus kuninga iga käsku vastuvaidlematult täideti. Tema ümber koondus Õukonnapartei, kuhu kuulusid vanade nimekate aadlisuguvõsade noored aristokraadid, kes taotlesid kuningavõimu tugevdamist. Tema õhutusel keeldus Adolf Fredrik andmast allkirja
koju Euroopast) oli kohtunud (ja koos joonud). Peeter I algseks eesmärgiks oli hõivata Ingerimaa (Eestist ja Liivimaast ta alul ei unistanud) ja nihutada Venemaa Euroopa riikide hulka, mistõttu ta suunas oma poliitika peajoone Läände. 41 Sõja käik 1700 – 1721 Sõda alustasid Taani Frederick IV rünnates Holstein-Gottropi hertsogi maid ja August tungides Liivimaale ja asudes piirama Riiat. Karl XII osutus aga energiliseks valitsejaks ja geniaalseks väejuhiks. Inglismaa ja Hollandi laevastiku toel maabus ta Zealandis ja – ähvardades Kopenhagenit – ning sundis Taanit suvel rahu tegema. Seejärel maabus Karl Eestis ja purustas Novembris 1700 vene väed Narva all. Tõenäoliselt oleks Peeter nõus olnud rahuga, kuid Karl pidas Ingerimaa vabastamisest olulisemaks poolakate väljatõrjumist Liivimaalt
annaabi.ee 
