Ja 8.aprillil 1943 omistati Rebasele Raudristi 2.klass ning 9.novembril Raudristi 1.klass . Alfons Rebane oli ka esimene eestlane, kes sai Raudristi Rüütliristi. Pärast II maailmasõda õnnestus Rebasel, ta naisel ja vanematel pääseda lääneliitlasteni, kus nad pääsesid vangilaagritest. Kui Rebane end Inglastele siiski vangi andis, kohtas ta üht Briti ohvitseri, kes mõistis miks eestlased saksa armees sõdisid. Seejärel leidis Rebane peidupaiga Goslari põgenikelaagris. 1947 astus ta Briti luureteenistusse, kus tal õnnestus leida ligi viiskümmend töötavat endist leegionäri ja suunas nad Londonis asuvasse luurekooli. Värvatud agentidega oli Rebasel plaan Eestis luua Kaitseliidu laadne põrandaalune organisatsioon, kus välja oleks tulnud astuda vaid sõja korral. Kuid kuna Alfons Rebane toetas Eesti metsavendasid, tuli tal 1960 luuretöölt lahkuda. Peale luureteenistusest lahkumist töötas Rebane tehase öövahina.
lõpp, 13.saj. algus), mis kesk- ja renessansiajal oli üheks silmapaistvamaks kultuurikeskuseks Saksamaal. Selle tüüpilise kindluslossina ehitatud kompleksi kuuluvad majandushooned, üks bergfried, tornidega liigendatud kindlusmüür ning kolmekorruseline kaarfriiside ja pilastritega kaunistatud peahoone. Eluruumid paiknesid kahel alumisel korrusel, kolmandal korrusel oli suur saal. Ka mitmete teiste lossikomplekside peahooned olid kaunistatud erinevate arhitektuurivormidega. Nii ilmestas Goslari imperaatorilossi (11.-13.saj.) 11. sajandil ehitatud peahoone fassaadi suurejooneline kahekorruseline kaaristu, Gelnhauseni hästikindlustatud imperaatoriloss aga oli kuulus oma avarate ja suurejooneliste siseruumide poolest (12.saj.) 11.sajandi lõpul jõudsalt arenema hakanud kaubavahetus soodustas linnade teket. Varasemad neist tekkisid endiste Rooma-aegsete asunduste kohale, mille olemasolevaid kindlustusi täiendati. Linnad hakkasid tekkima ka kindluslosside ümber või
annaabi.ee 
