Ta ei lisanud seda hüüdnime mitte selleks, et erineda oma kaasvendadest või mõne kapriisi pärast: ta oli päritolult ja vaimult eestlane, kes oli tugevalt seotud oma kodumaaga ja uhke oma rahvusele. "Riigikantsler vürst Gortsakovi portree" Johann Köler on ainuke Eesti maalikunstnik, kellel on olnud võimalus seda rahvusvaheliselt olulist Eestist pärit riigitegelast portreteerida. Vürst Aleksandr Mihhailovits Gortsakov sündis 4. (15.) juulil 1798 aastal Haapsalus ja pärines vanast Rürichite aadlisuguvõsast. Tema teeneks loetakse usuvabaduse kehtestamist Balti kubermangudes. Köleri loometegevus on seotud Eesti monumentaalkunsti sünniga. 23. juulil 1879. aastal (vana kalendri järgi) lõpetas kunstnik Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile al fresco tehnikas õnnistava Kristuse maalimise teemal: "Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata"
Vabastas 1861 vene talupojad pärisorjusest ja viis läbi mitmeid väiksemaid reforme, suurt rolli mängisid nende juures ta vend Konstantin Nikolajevits (srn 1892) ja Nikolai Miljutin (srn 1872). Seetõttu on ta tuntud kui liberaalseim Venemaa keiser. Tapeti terroristide poolt. Tema välispoliitikat juhtis Aleksandr Gortsakov (srn 1883), kaitseministriks oli Dmitri Miljutin (srn 1912). Pidas 1877-1878 Türgiga maha sõja (Balkanil slaavlaste huvide kaitsmine oli venelaste seas populaarne) ja sõlmis 1873 Bismarcki ning Austriaga nn Kolmekeisriliidu. Seejärel hakkas aga Venemaa lähenema Prantsusmaale.