vajab. Õues siblides otsib ta ussikesi, tõuke, kärbseid-putukaid ja sipelgate mune. Vahel leiab ka mõne konditükikese, kivikese, söe- või lubjatüki. Murust nokib ta söögiks rohulehti, seemneid, juuri. Põlluäärest viljatera leides kaob seegi kohe pugusse. Kana on kõigesööja, seetõttu saab ka kõik kodused toidujäätmed lindudele sööta. Ajalugu Kornisi kanatõug on aretatud Inglismaal ja USA-s. Möödunud sajandi II poolel Gornwallis Inglismaal vanainglise võitluskana ristamisel malai ja asiili võitluskanadega saadi kornisi võitluskanatõug, keda tuntakse ka vana-india võitluskanatõuna. 1987. a. viidi kornisid USA-sse, kus tumeda sulestikuga kornisid standardiseeriti tõuna 1893. a. Valge sulestikuga kornisid saadi valge malai võitluskana ja tumedate kornisidega ristamisel ning tunnustati USA standardiga tõuks 1898. a. Valgetäpilised punased kornisid saadi USA-s jaapani
dorkingi ja orpingtoni kanatõugusid kasutades. Tuntakse 14 värvust, jalad kollased, rooshari. Kukkede kehamass 3,6-4, kanadel 3-3,2 kg, munatoodang 170-200 muna aastas, munad helepruunid. Kasutatakse kaasajal muna- ja lihakanade aretustöös. Lihakanade krossid eestis: Lihakanatõugudest üldtuntumad on: kornisi, plimutroki, kotsini, braama, langsani ja faverolli kanatõud. Kornisi kanatõug on aretatud Inglismaal ja USA-s. Gornwallis Inglismaal vanainglise võitluskana ristamisel malai ja aziili võitluskanadega saadi kornisi võitluskanatõug, keda tuntakse ka vana-india võitluskanatõuna. 1987. a. viidi korni¨id USA-sse, kus tumeda sulestikuga kornisid standardiseeriti tõuna 1893. a. Valge sulestikuga kornisid saadi valge malai võitluskana ja tumedate kornisidega 62 KALAKASVATUSE ERIALA ristamisel ning tunnustati USA standardiga tõuks 1898. a
annaabi.ee 
