Komparteid hakkas valitsema gerontokraatia ehk vanade meeste võim. Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani. Tugevnes dissidentilk liikumine. Alguses avalikult, hiljem läksid dissidendid põranda alla. Nendega võitles partei ideoloogia sekretär Suslov ja KGB ülem Juri Andropov. 56 4.8.10 JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.11 KONSTANTIN TSERNENKO 1984-1985 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.12 MIHAIL GORBATSOHV 1985-1991 Ta tahtis sotsialismi reformida. Selle nimel rakendas perestroika. Hakkas välisriikidega suhteid arendama ja lõpetas võidurelvastumise. Välisminstriks sai Sevardnadze (praegune Gruusia president). Algas NSVLiidu lagunemine. NSVLiidu kirstunaelaks oli 1986. aastal alanud glasnost ehk avalikustamine, millele pani aluse Jakovlev. Glasnosti esimeseks katseks oli Tsernobõli katastroof. 26.04.1986 - Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimus plahvatus, mille tulemusena lendas õhku neljas
24.02.1989 - Pikka Hermani torni tõmmati Sini-Must-Valge lipp. Mai - kohtusid kolme baltiriigi rahvarinnete esindajad. 23.08.1989 - 600km, 2 miljonit inimest - Baltikett. 1989 lõpp - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongress kuulutas MRP kehtetuks. Eestis ja Lätis algasid kodanikekomitede liikumised. Lätis ja Leedus võeti vastu suveräänsus deklaratsioonid. Nõukogude Liidu Ülemnõukogus võeti vastu seadus baltiriikide isemajandamise tunnustamisest. 01.01.1990 - avati Eesti Pank. 1990 - Gorbatsohv saab presidendiks. Kadus NLKP juhtiv osa ühiskonnast. Venemaa võttis vastu suveräänsus deklaratsiooni. Ligatsov läks erru. Baltiriikides toimusid Ülemnõukogu valimised kus enamuskohti saavutasid Rahvarinded. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks sai Arnold Rüütel, peaministriks Savisaar. Eestis ja Lätis algas ülemineku periood. NLi käsumajanduselt hakati kohanduma turumajandusele. Leedus võeti vastu 1938. aasta põhiseadus. Sellega kuulutati ennast ühtlasi ka iseseisvaks.
annaabi.ee 
