võimaldas dünaamilise struktuurisüsteemi loomist. Taotleti ruumiühtsust ja vertikaalsust. Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Nimetus ,,gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi pistmist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti (ajast ja arust nagu gootidel). Gooti skulptuur on arhitektuuriga otseselt seotud, arenedes romaanika ülistiliseeritud ja ekspressiivsest laadist naturistlikumas suunas. 14.saj-st hakkab enim levima ka vabaplastika (tiib- ja kappaltarid, pühakukujud jms.). Gooti maalikunst on alguses samuti arhitektuuriga seotud. Eriti kõrgel tasemel on gootikas vitraaz. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras.
nende kiivrite taevasse tõusmist (Oleviste kirik Tallinnas), vaid kõikide ehitusosade suundumist ülespoole. (Tihti puuduvad aga gooti kirikutel, näiteks Pariisi Jumalaema kirikul üldse kõrged tornikiivrid. Selle põhjuseks oli rahanappus.) Nimetus "gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nime andsid sellele stiilile Firenze renessansimeistrid, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti (mõte: nii ajast ja arust nagu gootidel). Gooti ehitisi lammutati halastamatult. Euroopas pöördus üldsuse tähelepanu gooti kunsti juurde tagasi alles pärast V. Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831. a. Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika4 romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Kividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid
Kavastu pronkslamp Tartu lähedalt - Rooma riigi territooriumilt ja veel mõned üksikud esemed. Kuid enamus esemeid on jõudnud siia Rooma provintsidest, kuid võis olla ka kontakt Rooma endaga. On igast huvitavaid leide, aga need on leitud peamiselt kalmetest. Nende rajajad olid muistsed goodid? Germaani rahvad ei tulnud siia mitte 13. saj mõõga ja tulega, vaid elutsesid siin rahulikult juba varem ja seega on neil õigus sellele alale. Et need uhked kalmed said kuuluda gootidel, sest eurooplaste esivanemaid ei olnud sel ajal üldsegi siin enam ja kui tulid, siis kasutasid luust tööriistu. Surnu on maetud igasse tarandisse sisse, põletatud, seest kaetud väikesemate kividega. Mõned tarbeesemed kaasa. Miks põletati? Et saaks teise maailma jõudes kohe laua taha istuda, süüa ja juua. Pole vaja tööd teha ja võidelda. Umbes 50 emailehet. Oskus läks kaduma. Kaelavõrud, peamiselt Ida-Virumaalt Liimalalt. Miks neid on peidetud? Ja kuidas neid kaela saab panna
annaabi.ee 
