ka, ju, ja jt) ei esine normaalselt kunagi omaette kõnetaktina. Tegelikus häälduses liituvad nad rõhuta silpidena teiste sõnade ette või järele. Kõnetaktiliigendus (KT) - Liitsõnades KT piir langeb kokku liitsõnaosiste piiriga, nt vaarika|moosiga pann|koogid Liitsõnaosiste piir pole KT piiriks, kui liitsõna polegi enam "päris" liitsõna, nt *rätt|sepale -> rätse|pale, Võõrsõnad KT-liigendus sarnaneb tihti liitsõnaga, nt pann|koogid peda|googid, linnu| puurid tantsu|tuurid inven|tuurid Liitsõnade (LS) ja võõrsõnade (VS) ehituses on sarnasusi: VS-des võib olla korduvaid osiseid, nt astro|loog, psühho|loog, astro|noom. LS-s saame osiste asendamisel tähendusega sõnu (maan-, raud-, kivi-, jalg|tee; puumaja, puupea jt). VS osiste vahetamine ei ole alati võimalik. Tuletusliidetega sõnad KT liigendus sarnaneb liitsõnaga
Ande- kad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ning pedagoogidel puuduvad koge- mused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Ka Eestis pole olukord erinev. Eesti koolide eespool vii- 6 Eessõna datud uuringu põhjal tunnistavad seda vajakajäämist nii koolijuhid, peda- googid kui ka koolipsühholoogid. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel. Kuigi meie kirjastused on välja andnud mitmeid andekale lapsele pü- hendatud tõlkeraamatuid – siinkohal sügav kummardus emeriitprofessor Inge Undile esimese eestikeelse seda ainest süsteemsemalt käsitlenud raa- matu “Andekas laps” (2005) eest –, on teema oma mitmetahulisuses üsna ammendamatu