Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani
vastassuunaliste osade kujutised (ringskaala). Üksik vertikaalne mõõtekriips (13), mida nimetatakse indeksiks, on täiskraadide lugemiseks ülemiselt skaalalt. Paremast (väiksemast) aknast on näha optilise mikromeetri skaala ja horisontaalne mõõtekriips (14) minutite ja sekundite lugemiseks. Vasakus tulbas olevad numbrid annavad kaareminutite ühelised ja paremas tulbas – kaaresekundid. Kaareminutite kümneliste leidmist käsitleme allpool. • Mõõtmine goniomeetriga. Kõigepealt tuleb pikksilma niitrist nihutada pilu kujutise kohale. Seda tehakse järgnevalt. Lahtise survekruvi 9 korral pööratakse pikksilma koos alusega, temast kinni võttes nii, et niitrist jääks pilu 5 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT kujutise lähedale. Seejärel kinnitatakse survekruvi 9 ja pööratakse alust ning seega ka pikksilma edasi