väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad Kasvas roomajate mitmekesisus Hiidmanner Pangea sai lõpliku vormi, ajastu lõpuks lagunes kaheks osaks- Lauraasiaks ning Gondwanaks Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont, tiibsisaliku rekonstruktsioon Juura Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed Suurenes roomajate /rohusööjate dinosauruste /mitmekesisus Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest Hiidkontinendi Pangea lagunemine, Põhja- Ameerika ja Aafrika vahele Atlandi ookeani tekkimine
Kindlasti kaasnenud geenivoo piirang, näiteks kopulatsiooniorgan muutunud tundmatuseni. Magevees on suuri taksoneid vähem kui merevees, kuid mitte liigi seisukohalt. Näiteks teleskoopkaladest 41% elab magevees. Kinnistes veekogudes, näiteks Aafrika suurjärved – välja arenenud mitusada liiki tsihliide, kes spetsialiseerunud eri toidulelõuad eri kujuga. 2 Pangea manner jagunes kunagi ammu Gondwanaks ja Lauraasiaks ja need omakorda mitmeks. Need piirkonnad on taime- ja loomaprovintsid. Permis oli 8 provintsi – 2 polaarset, 2 troopilist ja 4 parasvöötme provintsi. Kaasajal 18 provintsi – puudutab ookeane. Mageveekogude puhul ei saa sellist jaotust teha –need on koos maismaa biogeograafiliste provintsidega. (lennuvõimetud linnud ja efemeersed taimed). Vees toiumise mehhanismid Kõige suurem rühm organisme on hõljumist toituvad (filtraatorid). Enamik nendest ei suuda teha valikut.
põhja poole ja Põhja-Ameerika laama liikumisel lõunasse. Selline nihkumine põhjustab vahel tugevaid maavärinaid. Katastroofiliseim neist oli 1906, mis laostas San Fransisco. Tookord nihkusid laamad teineteise suhtes korraga 3 – 7m. Tavaline liikumine on 5cm aastas. Mitmed tõendid näitavad, et kõik kaasaegsed mandrid moodustasid kunagi ühe suure mandri, mida nimetatakse tagantjärgi Pangeaks. See laguneks u. 200 miljonit aastat tagasi kaheks, Gondwanaks ja Lauraasiaks. Gondwana oli lõunapooluse lähedal paiknev manner, mis koosnes kaasaegsetest Aafrikast, Indiast, Austraaliast, Uus-Meremaast, Lõuna-Ameerikast ja Antarktikast. Gondwana hakkas lagunema juba u. 190 mlj. a.t, enne seda võisid liigid levida vabalt kõikidele mandritele. Paljud tolle aja liikide fossiilid olid levinud korraga nii Indias, Aafrikas ja Antarktikas. Ilma laamtektoonika olemasoluta oleks sellisele levikule raske seletust leida
annaabi.ee 
