Pierre Francois Leonard Fontaine (1762-1853). Nad proovisid ellu viia keisri soovi kujundada Pariisist Euroopa keskus, kus oleks sama uhke ja rikkalik arhitektuur nagu omaaegses Rooma impeeriumis. Nende teene on ampiirstiili juurutamine ka sisekujunduses ja mööblikunstis. Ampiiri-ajastule oli omane ka triumfisammaste püstitamine. Austerlitzi lahingus saadud võidu auks lasi Napoleon püstitada samba Vendôme'i väljakule. Töö teostasid Jacques Gondouin (1737-1818) ja Jean Baptiste Lepère (1761-1844). Samba tipus on keiser ise (skulptor A. Chaudet). INGLISMAAL oli kuni XVIII sajandi lõpuni väga tugev Palladio mõju. Kuid sealgi taganes see rangema, antiikset väga oluliseks pidava klassitsismi ees. Uue suuna tuntumad esindajad olid Robert Smirke (1781-1867, ehitas Briti Muuseumi) ja sir John Soane (1753-1837, olulisim töö on ümberehitatud Inglise Panga hoone). ITAALIA selle aja arhitektidest oli kuulsaim Giuseppe Valadier (1762-1839)
Suurejooneline ja pidulik triumfivärav on 45 m lai ja 50 m kõrge. Chalgrin loobus antiigieeskujudest kaunistavatest sammastest, triumfikaart ehtivad skulptuurigrupid kuuluvad juba romantismi perioodi. Teisedki triumfiehitised lähtusid antiigist, Carouselli väljakul asunud triumfikaare autorid Ch. Percier ( 1764 - 1838 ) ja P. A. Fontaine ( 1762 - 1855 ) võtsid eeskujuks Septimus Severuse võidukaare, Vendome`i väljaku triumfisammas ( arh. P. Lepere ja J. Gondouin ) jäljendab kuulsat Trajaaanuse sammast Roomas. Napoleoni õukonnaarhitektideks olid Ch. Percier ja P.A. Fontaine, neid peetaksegi ampiirstiili lõplikeks väljaarendajateks - kõige rohkem väljendusid need taotlused just sisearhitektuuris: Percier ja Fontaine ehitasid ümber Malmaisoni lossi ( seal oli Napoleoni residents ), laiendasid Louvre`i, töötasid välja sisearhitektide jaoks interjööri ja mööbli eskiise. Ampiirstiil oli Napoleoni aegse impeeriumi
annaabi.ee 
