langes ja Demetrios põgenes Kreekasse, millest sai tema peamine tugipunkt. 286 tungis Demetrios Aasiasse Seleukose vastu, kuid tema vägi läks Seleukose poole üle ja ta ise langes vangistusse, kus mõne aasta pärast suri. 281 Kurupedioni lahingus Anatoolias sai Lysimachose lüüa Seleukoselt ja langes. Seleukos kavatses tungida Euroopasse, kuid mõrvati 280. Mõne aasta pärast sõlmisid Makedoonia valitseja Antigonos Gonatas (Demetrios Poliorketese poeg) ja Aasia valitseja Antiochos (Seleukose poeg) lepingu, mis lõpetas diadohhide sõjad. 279 toimus ka galaatide (keltide) suur sissetung Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. Antigonos Gonatas tõrjus nad välja Kreekast ja Makedooniast ning Antiochos asustas osa neist Anatoolia sisealadel (Galaatiasse). Kreeklased Itaalias ja Sitsiilias Agathoklese türannia 316 398
Viimase hukkumine 279. a. galaatide sissetungi käigus viisid riigi kaosesse. Olukord rahunes järkjärgult Demetrios Poliorketese poja Antigonos Gonatase (277 239) võimuletõusuga pärast võitu sissetungijate üle. Esialgu tuli Gonatasel siiski võidelda 275. a. Itaaliast tagasi pöördunud Pyrrosega. Alles viimase surm Peloponnesosel Argose ründamise käigus (272. a.) vabastas Makedoonia valitseja ohtlikust vastasest. Gonatas oli oma isalt pärinud mitmed tugipunktid Kreekas (tähtsamad neist nn Hellase ahelad: Ateena sadam 64 Pireus, Korintose akropol [Akrokorinthos], Chalkis Euboia saarel ja Poliorketese rajatud Demetrias Tessaalias), kus paiknevad garnisonid lubasid hoida kontrolli all suurt osa Balkani poolsaare lõunaosast. Peloponnesose poolsaar ja suur osa Kesk-Kreekast olid
annaabi.ee 
