Enamuse Eesti kalade puhul jääb suguküpseks saamise iga paari kuni 10 aasta vahemikku. Esineb ka liigisiseseid erinevusi (kääbusisased lõhedel). Isased küpsevad reeglina nooremalt kui emased. Kalade järglaste saamise potentsiaali näitajad: · absoluutne viljakus munasarjades olevate küpsete munarakkude arv; · "tööviljakus" kalakasvanduses välja lõpstavate marjaterade arv; · suhteline viljakus marjaterade arv emaskala ühe kg kohta. Küpsuskoefitsient ehk gonadosomaatiline indeks, lühend GSI sugunäärmete (gonaatide) % kehamassist. Marjaterade suurus ja seda mõjutavad tegurid: viljakus sõltub otseselt marjaterade suurusest, väiksemad kõikumise viljakuses olenevad muudest teguritest nagu kala vanus, kala suurus jne. Kudemisaeg ja seda mõjutavad tegurid: korraga kudemine ja portsjonkudemine. Latikas korraga kudemine; linask portsjonkudemine (suve jooksul mitu korda). Portsjonkudemine on hea selleks, et kui esimene kord ebaõnnestub halbade
ee. (kääbusisased lõhedel). Isased küpsevad reeglina nooremalt kui emased. ff. Kalade järglaste saamise potentsiaali näitajad: · absoluutne viljakus munasarjades olevate küpsete munarakkude arv; · "tööviljakus" kalakasvanduses välja lõpstavate marjaterade arv; · suhteline viljakus marjaterade arv emaskala ühe kg kohta. gg. Küpsuskoefitsient ehk gonadosomaatiline indeks, lühend GSI sugunäärmete hh. (gonaatide) % kehamassist. 35. Kalade ränne ja selle tüübid. a. Siirdekalad: · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, b. meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) c. Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas d
annaabi.ee 
