Esineb ka liigisiseseid erinevusi (kääbusisased lõhedel). Isased küpsevad reeglina nooremalt kui emased. Kalade järglaste saamise potentsiaali näitajad: · absoluutne viljakus munasarjades olevate küpsete munarakkude arv; · "tööviljakus" kalakasvanduses välja lõpstavate marjaterade arv; · suhteline viljakus marjaterade arv emaskala ühe kg kohta. Küpsuskoefitsient ehk gonadosomaatiline indeks, lühend GSI sugunäärmete (gonaatide) % kehamassist. Marjaterade suurus ja seda mõjutavad tegurid: viljakus sõltub otseselt marjaterade suurusest, väiksemad kõikumise viljakuses olenevad muudest teguritest nagu kala vanus, kala suurus jne. Kudemisaeg ja seda mõjutavad tegurid: korraga kudemine ja portsjonkudemine. Latikas korraga kudemine; linask portsjonkudemine (suve jooksul mitu korda). Portsjonkudemine on hea selleks, et kui esimene kord ebaõnnestub halbade
ff. Kalade järglaste saamise potentsiaali näitajad: · absoluutne viljakus munasarjades olevate küpsete munarakkude arv; · "tööviljakus" kalakasvanduses välja lõpstavate marjaterade arv; · suhteline viljakus marjaterade arv emaskala ühe kg kohta. gg. Küpsuskoefitsient ehk gonadosomaatiline indeks, lühend GSI sugunäärmete hh. (gonaatide) % kehamassist. 35. Kalade ränne ja selle tüübid. a. Siirdekalad: · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, b. meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) c. Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas d. Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). e
annaabi.ee 
