tulevased sugurakud migreeruvad rebukotist genitaalvalli. Nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest - bipotentsiaalsest gonaadist. Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Inimestel on Y-kromosoomi lühikeses õlas Sry-geen, mis vastutab testise formatsiooni eest. Sox9 geen indutseerib testise arengut. Esmased sugurakud migreeruvad gonaadidesse 6.arengunädala jooksul. Kui organism on XY fenotüübiga, siis 8.arengunädalal diferentseeruvad somaatilised rakud gonaadides Sertoli rakkudeks. 8.arengunädala jooksul arenevad Sertoli rakud ümbritsevad gonaadidesse saabuvad sugurakud ning organiseerivad endid testise juhadeks. Sertoli rakud toodavad AMFi (surub alla Mülleri juha arengu) ning hiljem toetab spermi arengut (spermatogenees).
mesenhümaalse transitsiooni EMT-epiteliaalne mesenhümaalne transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Germinatiivsirp - piirkond, kuhu koonduvad hüpoblasti rakud area pellucida anterioorses osas; sisaldab ka ürgseid sugurakke, mis hiljem migreeruvad piki veresooni gonaadidesse Linnu vastmunetud muna koosneb diskoblastula tsentraal- sestheleväljast(areapellucida)japerifeersesttumeväljast(areao paca). Helevälja rakud on õõnsusega rebust lahutatud, tumevälja rakud on aga rakuvälise rebu külge kasvanud. Diskoblastula koosneb helevälja kohal välimisest (pealmisest) epiblastist ja sisemisest (alumisest) hüpo- blastist. Viimases on saarekestena primaarne hüpoblast, mille koostises on ka
peremees. Talle on iseloomulik kaela paisumine kerakujuliseks pôieks (bulbus). Täiskasvanud emased isendid kasvavad 25-28 mm, isased 15 mm pikkuseks. Sagedased on massilised invasioonid. Ussid tungivad sügavale limaskesta ja läbistavad soole selliselt, et bulbus ulatub soolest välja ja ülejäänud keha jääb soole sisse. Väga intensiivse nakkuse korral tungivad ussid kogu oma kehaga kala kehaôônde ja kaevuvad 32 maksa, neerudesse vôi gonaadidesse, kus nad mône aja pärast surevad. Larvi staadiumid (cystacanth) parasiteerivad mitmesugustel kirpvähilistel (Amphipoda). Väikestes kalades siirdub P. laevis tavaliselt soolestikust kehaôônde ja entsüsteerub. Areng peatub kuniks nad suuremasse kalasse satuvad, kus nad edasi arenevad ja munasid produtseerivad (lisa 9). P. laevis on tugev patogeen: ulatusliku invasiooni puhul esineb kala soolestikus suuri vigastusi; ka teised organid vôivad kahjustatud olla. (Grabda, 1991)
annaabi.ee 
