Läti aladel ning moodustati Läti brigaad. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi Tukums ja Jelgava. Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Olukorra stabiliseerumisel hakkasid Ulmanise suhted sakslastega halvenema. Saksa väed takistasid üldmobilisatsiooni ning viisid 16. aprillil läbi riigipöörde, mille tulemusena seati võimule uus valitsus. Mai alguseks oli von der Goltzil armees 28000 meest kelle abil vallutati 22. mail Riia. Hävitavalt purustatud Punaarmee, keda ründas põhjast ka Eesti jättis seejärel kiiresti maha kogu Läti territooriumi. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud Antandi survel korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine üle Jugla järvede joone, andis major Fletcher 29. mail 1919 käsu pealetungi jätkamiseks Daugavast põhja. Landeswehri
Pärast Ulmanist oli vaja uut valitsust, esialgu üritati rakendada kõrgemat sõjaväelist direktooriumit. Antanti riigid sekkusid ning direktroorium lagunes. Moodustati uus Läti AV, mille ette tõusis Andreas Niedra, kelle valitsus koosnes võrdselt lätlastest, baltisakslastest ja ... . Pm nukuvalitsus, mis täitis Sa korraldusi.16.04 riigipööre halvendas suhteid lätlaste ja baltisakslaste vahel, olukorra rahustamiseks kuulus von der Goltzil üsna palju aega. Samal ajal läbirääkimised Versailles' rahulepingu asjus. Mais 1919 anti Goltzile luba vallutada Riia, 22.05 langes Riia nende kätte. Riiga jäid aga sakslased mõneks päevaks püsima. Umbes nädalaga last maha mitu tuhat inimest, kaduskontakt Paga. Landeswehr asus seejärel liikuma mitmes suunas. Esialgu kohtumistel eestlastega 51 rahumeelne iseloom
Rauddiviisi põhijõudude ülemaks oli major von Kleist - tema kolonni esimeseks sihiks oli Stalbe mõisa teerist, kuhu sai liikuda kahes suunas. Stalbe mõisa teeristi vallutamine oligi Kleisti kolonni esimeseks eesmärgiks. Lõpuks sakslased ei suutnudki Stalbe teeristi vallutada. Plaan oli läbi kukkunud. Nüüd vedas von der Goltzi alt nii side kui ka luure. Saksa õhtuluure teadis Goltzile juba 20. juuni õhtul, et Kleisti väed on jõudnud Stalbe mõisa risti - nii ei jäänudki Goltzil midagi muud teha, kui alustada III etappi - ööl vastu 21. viidi lahingusse Landeswehr - ründas Võnnut 2 suunas - Võnnu-Volmari ja pikki Riia maanteed Rauna pealt. Põhjapoolset suunda kaitsesid Eesti soomusrongid, kes esialgu pidasid Landeswehri rünnakutele vastu. Piki Pihkva maanteed liikuv Landeswehri rünnakukolonn sundis Eesti väed küll taanduma, aga mitte kaugele, Rauna linnuse varamest pandi Landeswehri rünnak seisma. Landeswehrlased suutsid just Läti
annaabi.ee 
