-te teisel poolel Kirovi järglane Leningradi parteijuhi kohal Andrei Zdanov (1896-1948) ja Moskva parteijuhiks saanud Nikita Hrustsov (1894-1971). Peale Jezovi kukkumist tõusis NKVD etteotsa senine Gruusia KP sekretär Lavrenti Beria (1899-1953), kellest kujunes üks Stalini lähimaid kaastöölisi. Suure puhastuse ajal tõusis esile Andrei Võsinski (1883-1954), kes oli süüdistajaks mitmel näidisprotsessil ja ühtlasi üks puhastuse peamisi ideolooge. Näljahäda Ukrainas (golodomor): Kolhooside loomine ja tööstuse eelisarendamine andsid esimesel viisaastakul põllumajandusele tugeva löögi, mis tõi kaasa talupoegade sissetuleku järsu languse. Selle asemel, et tekitatud probleeme lahendada, rakendas Stalini valitsus kolhooside loomise kiirendamiseks ja Ukraina rahvuslaste hävitamiseks meetmeid, mis tõid kaasa ühe suurima näljahäda inimkonna ajaloos. Jõukamad ja töökamad talupojad nimetati ametliku ideoloogia kohaselt kulakuteks ning
1932 muutus olukord NL juhtkonna jaoks sedavõrd teravaks, et oldi sunnitud taas rakendama sunnitmeetmeid vajaliku teraviljakoguse kokku saamiseks. Kõikjal maal loodi erakorralisi komisjone, nende kätte anti relv salgad, kes käisid kolhoosist kolhoosi ja sunniviisiliselt konfiskeerisid kogu olemasoleva teravilja, kolhoosidele jäeti hädavajalik varu enam-vähem alles, ka seemnevilja, üksiktalunikelt võeti absoluutselt kõik ära. 1932-33 oli suur nälg NL-s, tuntud ka Golodomor nime all. Seekordne näljahäda oli veel hullem kui 1921-22 nälg, mis oli osaliselt põhjustatud ka sõjast, maj laosest ja ebasobivatest ilmastikutingimustest. 1932-33 nälg oli otseselt NL põllumaj poliitika teadlikult tekitatud. Nälg oli suurem ja ulatuslikum, hõlmas praktiliselt kogu Ukrainat, osaliselt Valgevenet, Volgamaid, Lääne- Siberit, Kasahstani jne. Inimeste suremus muutus kiiresti massiliselt, talupojad üritasid põgeneda