Image of the City välja selle, et linna visuaalne pilt ning loetavus on hästi olulised. Linnal on oma kindlad talle iseloomulikud visuaalsed tunnused, mis tulevad abiks ka teeleidmisel. (Lynch 1960) 6 2.1 Maamärgid Maamärki defineeritakse tavaliselt kui füüsilist objekti: hoonet, ehitist või muud silmapaistvat struktuuri. Peamine on see, et maamärk paistaks ümbritsevast keskkonnast välja ja tõmbaks endale inimeste tähelepanu (Golledge 1999). Lynch`i käsitluses võib maamärgiks olla ka looduslik objekt, näiteks mägi. (Lynch 1960) Maamärgid on tõestanud oma tähtsust teeleidmisel. Tee juhatamine kasutades maamärkide abi on palju efektiivsem, kui kasutada ainult kaugusi ning teenimesid. Maamärgid on jaotatud vastavalt nende nähtavusele kahte gruppi. Juba kaugustest märgatavaid maamärke nimetatakse globaalseteks maamärkideks. Väiksemate vahemaade korral nende positsioon vaataja seisukohast eriti ei muutu
Biheivorisitid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Biheivorismist mõjutatud linnageograafid kritiseerisid majanduse aspektide ületähtsustamist inimeste käitumise seletamisel. Olulisemaks peeti sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Tähtsaks uurimisvaldkonnaks biheivoristlikus linnageograafias on kujutlusgeograafia ja mentaalsed kaardid. Tuntumad selle valdkonna esindajad on angloameerika geograafid Peter Gould, John R. Gold, Teignald Golledge....jne. Ameerika arhitekt Kevin Lynchi meelest tahavad inimesed elada keskkonnas, mida on võimalik lugeda, millest on võimalik lihtsalt, visuaalselt aru saada ja kus on võimalik orienteeruda teatud objektide abil. Samuti on oluline, et linna visuaalsuse objektid mõjutavad emotsionaalselt inimesi. Selles mõttes on linnaplaneerimine oluline vahend meeldiva linnakeskkonna loomisel. Lynch väitis, et inimeste mentaalsed kaardid linnast koosnevad 5st elemendist, mis on seotud