põnev. Referaati koostades soovisin rohkem teada saada kirjaniku elu ja loomingu kohta. 1. Elulugu 3 Indrek Hargla (Joonis1) (kodanikunimega Indrek Sootak) on sündinud 12. juulil aastal 1970 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja stsenarist ning on üks Eesti tuntumaid ulme- ja krimikirjanikke. Hargla on kasutanud ka kirjanduslikke varjunimesid Andrei Golikov ja Marat Faizijev. Hargla on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aastal 1993 ja kuni 2012. aasta aprillini töötas ta Eesti Välisministeeriumis. Alates 2012. aasta veebruarist on ta Eesti Kirjanike Liidu liige ja 2012. aasta aprillist on Indrek Hargla vabakutseline kirjanik. (Vikipeedia, 2014) Joonis 1. Indrek Hargla (2010) 1.1 Isiklikku I.Hargla on abielus politoloogia haridusega bioloogiaõpetaja Heli Illipe-Sootakiga, kes on ka lastekirjanik
Referaadi teisest osas oli näidatud kuidas ta suhtleb oma kodulinnaga ja kuidas ta tahab salvestada oma eesti kuulturi ja eesti keelt. Indrek Hargla jääb eesti kõige tuntumaks ulmeroomani kirjutajaks, sest ta on ainuke eesti kirjanikest, kes proovis, ja sai hakkama selle zanriga, mis on väga raske. Eriti nendele, kes armastavad selliseis teoseid. 3 2.TÖÖ PÕHIOSA 2.1.Elulugu Indrek Hargla (pseudonüüm Indrek Sootak,Andrei Golikov ja Marat Faizijev) sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas.Ta on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. Tema abikaasa on lastekirjanik Heli Illipe-Sootak. Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina . Pärast
Pidulikult tähistati ehitustööde alustamist Peetri osavõtul 2. veebruaril 1714. Admiraliteedi töökodade peamine ülesanne oli remontida ja korras hoida Tallinna sadamas baseeruvaid sõjalaevastiku purjealuseid. Töökodade kompleksi kuulusid veel köiemanufaktuur, telliselööv ja saeveski. 1714. aastal saabuski tsaar uuesti Tallinnasse, et jaanuaris osaleda meresadamale nurgakivi panemisel, ja juba sama aasta juunis oli ta linnas uuesti, sedakorda rohkem kui kuu aega.Vene ajaloolane Ivan Golikov kirjutas selle kohta järgmist:"Monarh, olles nõuks võtnud tugevdada Tallinna kindlust ja teha seal uued sadamad. Peeter I ise tegi ka loetelu sellesinase töö jaoks kirvestest, kirkadest,labidatest ja kangidest."Tõsi kaubasadam oli Revelis igiammustest aegadest peale olemas. Ideaalseks oli aga niisugune kindlussadam, kus nii sõja- kui kaubalaevad paikneksid turvaliselt.Valmissaamiseni kulus mitu aastat.Säilinud on inseneeri Le Blondi plaan 10
annaabi.ee 
