lisakäigusüsteemide arendus on muutnud enamiku autode automaatkäigukastid vähem kütusekulukaks kui manuaalid. Lõppkokkuvõttes sõltub kütusekulu siiski pigem juhist ja sõidustiilist kui käigukastide "näilikust" jõuülekandevõimest. · https://www.youtube.com/watch?v=u_y1S8C0Hmc CVT · Püsikiirusliigendiga ülekandesüsteem (CVT) on varem kasutusel olnud lumesaanides ja vabaajasõidukites (ATVd, golfiautod), kuid materjaliteaduse arengu tõttu on see hiljuti kasutusele võetud ka mõndades uuemates (Audi, BMW, GM ja Fordi) autodes. CVT-l ei ole otseselt käike, vaid kaks vööga ühendatud liikuvat plaati, mis liikudes muudavad mootori ja rataste vahelise pöördemomendi suhet. CVT-mootoril on pöördemomendi ja kiiruse muutus sujuv ja seetõttu kütusekulu väiksem, kuid teadavasti on CVT-ülekanded olnud palju problemaatilisemad kui A/T ja M/T. · https://www.youtube.com/watch
laadimisega ulatub kuni 200 km, seda sõltuvalt sõidureziimist. Maksimaalne kiirus on 110 km/h. Läbisõitu on võimalik lähitulevikus oluliselt suurendada, kuna uuemad süsinikfiibrist mahutid võimaldavad juba kuni 70 MPa rõhku. Austraalias on katsetatud ka suruõhuga töötavat rootormootorit. Testsõitudel on selline pneumorootormootor saavutanud 50 km/h kiiruse ning olnud efektiivsem kui tavalised akudel töötavad golfiautod. Üks teravamaid küsimusi, mis suruõhul töötava tehnika kasutamisega seostub, on ohutus. Mis juhtub avarii korral, kas 300 baarise survega paak võib plahvatada? Ohutuse näitlikustamiseks tuleb meeles pidada, et kasutatakse ju samalaadseid mahuteid ka vedelgaasil liikuvates bussides, kus surve all ei ole mitte õhk vaid äärmiselt plahvatusohtlik metaan. Ka ei ole tõsisema avarii korral karta plahvatust, süsinikfiibrist balloon lihtsalt praguneb ning õhk tungib sealt välja
annaabi.ee 
