· Ninetta (sopran) · Linetta (metsosopran) · Nicoletta (sopran) Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on itaalia commedia dell'arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija kahekümnenda sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas ise libreto, kasutades selleks Vsevolod Meierholdi, Konstantin Vogaki ja Vladimir Solovjovi venekeelset mugandust Carlo Gozzi 1761. aastal loodud samanimelisest komöödiast. Näidend pilkab kirjaniku kaasaegset Carlo Goldonit, kelle raskemeelsed ja pealiskaudselt naturalistlikud melodraamad olid Gozzi meelest süüdi itaalia teatri allakäigus. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia, komöödia ja satiir. ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos seda võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat kahekümnenda sajandi ooperitraditsioonide aadressil või väitlemist päevapoliitilistel teemadel ajaloolise
Areng kulges üha suurema illusoorsuse suunas. Kui Goldoni oli oma edu tipul kargas talle kallale 40 aastane Gozzi, tema tegevusala oli päästa nende perekonna vara. 1761 duelli kutse, mõlemad võtsid selle vastu. Gozzi kirjutas muinasjutt- komöödia ehk fiava ,,Armastus kolme apelsini vastu". Ootamatu edu oli sellel. San Samuele teatris lavastati see. Nii palju publikut. Täiesti vaba fantaasiamäng. Sealjuures oli see näidend üleni paroodiline ja poleemiline. Parodeerib Goldonit ja Chiarit. Nõid Morgana ja Maag Chelion on Goldoni ja Chiari. Läheb Pariisi, saadab ebaedu. 9 fiavat ja veel 23 näidendit kirjutas, seda nimetatakse Gozzi teiseks maneeriks. Need olid Hispaania mõõga ja mantli stiilis tragikomöödiad, mitte midagi erilist. Gozzi ei olnud huvitatud edust teatris, teater oli tema jaoks pigem intellektuaalne hobi. Gozzi armus Sacchi trupi ühte naisnäitlejasse. Kirjutas õela paroodia ühe diplomaadi vastu, see muutus pilkealuseks ja põgenes Stockholmi