Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi, muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid
Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi, muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid