Lubati tegutseda läti rahvuslikel seltsidel. Majandusühisuste rajamine. Läti aladel ka valimised vene riigiduumasse, läti aladelt valiti kokku 7 saadikut. I ja II riigiduumasse, kuulus 6 lätlast. Läti esindajad üritasid olla aktiivsed, karistussalkdade-sõjakohtute vastu protestimine, survesatai valitsust agraarreformi läbisurumiseks. III ja IV väga väheselt esindatud. III – lätlastest esindaja A. Priedkalns, sotsdemo. IV valiti J. Goldmanis, J. Zalitis – hoidsid madalat profiili. Läti esimesed maailmasõjas, iseseisvumine Sõjavaimustuse kaasnemine, sõja algusaastetl. Toetati venemaa sõjasihte. Võitlus saksamaa vastu, tõotus anda oma panuse, saksavastased meeleolud, kaebekirjad kohalike bs vastu. Goldmanis – patriootliku kõne pidamine. Vabatahtlikuna läti meeste sõjaväesse astumine. 1914a baltikirndralkuberneri määramine, Kurlov – sakslaste lähenemine Miitavisse, intsident bs tehaseomanikuga
Uus Aeg 2001, mis mõlemad olid korrumptsioonivastased. Samas kasvas järjest oligarhide mõju, kes said rikkask Vene energia vms-ga ja seetõttu toimus 2007a vihmavarjurevolutsioon mis oli suur meeleavaldus riigis toimuva korrumptsiooni vastu, mille vastu lahkuv president Vike-Freiberga hoiatas Kalvitise valitsuse puhul, mis tagandas korrumptsiooniga võitlemise büroo juhi. Kalvits pidi tagasi astuma, tema asemel Ivars Goldmanis. Korraldati rahvahääletus, et kümnendik valijaskonnast saaks algatada Seimi laialisaatmise, mis sai 97% poolehoiu kuid hääletajaid oli alla poole valjaskonnast. 2009a majanduslanguse kontekstis sai PM-ks Uue Aja esindaja Valdis Dombrovskis, kes hakkas ellu viima riigieelarve kärpeid ja majanduse restruktureerimist ja kes nüüd 2013a tagasi astus. 2011a saatis president Zalters parlamendi laiali (oligarhide liigse võimu pärast) ja toimusid erakorralised valimised.