aastal Saksa Orduga, muutudes selle Liivimaa haruks. Kui Saksa Ordu oli 1230.aastal alistanud preislased, said nende järgmiseks sihtmärgiks Zemaitija ja Leedu. - 1240.a- vadjalasete alistamine, Pihkva vallutamine. 1242. Lõi Novgorodi vürst Aleksander Nevski Liivimaa rüütleid Jäälahingus Peipsi peal. (!!!! Piir Ida ja Lääne, katoliku ja õigeusu tsivilisatsiooni vahel) - Kuralased allautati 1240.aastal ja loodi linnuste võrk, kõige muljetavaldavam GOLDINGEN (Kuldiga). MEMELI kindlusi rajamine 1252.aastal, millest kasvas hiljem välja Memeli (KLAIPEDA) linn. Ordu lakkamatu edasitund tõi kaasa otsese konflikti zemaitide ja leeduslastega, kes olid äärmiselt tugevad vastased. - Leedu hõimud olid selleks ajaks ühinenud ühe valitseja, MINDAUGASE alla, kelle enda maad paiknesid Nerise, Nemunase ja Merkyse jõe vahel alal, mida nimetati Lietuvaks (Leedu). See moodustas tulevase riigi südame ja hõmas kõigi algusaja
otsusi mis puudutasid otseselt kuramaa aadlit, teha ettepanekuid hertsogile, ja alustas tööd 12 liikmeline maanõunikute kolleegium, mis hoolitses järjepidevalt aadli õiguste eest. Nende statuuditega on seotud rüütelkonna kujunemine, seadis sisse aadlimatriklit.Kuramaa statuudi panid paika halduste territoriaalse jaotuse jagades kogu kuraaamaa hertsogkonna 4 maakonnaks, maakondade keskuteks oli Goldingen, Duckun, Miitavi, Seelpils, maakondade eesotsas seisid ülempealikud, kelleks olid kõrgaadli esindajad , resideerusid 4 asulas mis on nimetanud, täitsid ühelt poolt hertsogi korraldusi aga teiselt poolt pidid esindama ka kohalikke aadlikke.neli maakonda jagunesid erinevateks piirkondadeks, neid oli 8 oli , mõnes ei olnud ühtegi mõnes oli kolm, piirkonna eesotsas seisis ka peamees , kes resideerus oma piirkonna keskses kindluses.piirkonnad
annaabi.ee 
