Lääne-Euroopas palju maavalduseta rüütleid, kel polnud teenistust. Eelkõige ihaldati idamaade rikkusi, mida tõotas püha sõda muhameedlastega. Jeruusalemm – kolme usundi püha linn (judaism, kristlus, islam). 1095 kuulutas paavst Urmanud II türklastele-seldzukidele sõja ja kutsus rahvast osalema. I ristisõda: 1096-1099 – rüütlid moodustasid 4 sõjaväge (2 Prantsusmaal, 1 Itaalias ja 1 Madalmaades ja Põhja- Saksamaal. Kohtuma pidid Konstantinoopolis. Üks juhte oli Godfroi de Bouillon (suri sõjakäigu ajal, maeti Kristuse haua lähistele). Osales 4000-5000 ratsarüütlit ja u. 30 000 jalameest. Tee peal vallutati ja rüüstati hulk linnu. Vallutati Nikaia, Antiookia, Jeruusalemm. Rajati Jeruusalemma kuningriik. Vallutatud alade kaitseks loodi rüütliordud: 1118 – Templiordu 1113 – Johanniitide e. Hospidaliitide ordu (eelkõige Itaaliast pärit rüütlid) 1198 – Saksa e. Teutooni ordu
Ristisõjad: Põhjendus ja võimalused. Kui seldzukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. I ristisõda (1096-1099) Peetrus Eremiidi juhitud rahva ristivägi hävitati 1096 Süürias Rum'i sultani Kilidz Arslani poolt. 1097 ristisõdijad, keda juhivad Normandia Robert (põhjaprantslased), Godfroi de Boullion, Flandria Baudouin, Robert II (lotringlased ja flaamid), Raymond de Toulouse (lõuna-prantslased) ja Taranto Bohenond ning Apuulia Tankerd (Lõuna-Itaalia normannid), jõuavad Väike-Aasiasse. Augustis 1097 vallutavad ristisõdijad Konya (Rumi ehk Ikonioni ehk türklaste pealinn) 1098 ristisõdijad vallutasid Antiookia 15. juuli 1099 ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma tormijooksuga ja korraldasid seal massilised tapatalgud. 1096-99, rahva ristivägi, Peetrus