17 Sarnaselt Irenaeusega võitles gnostitsismi vastu ka Quintus Tertullianus (sündinud 160a paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20 Samuti kirjutas Tertullianus ka monarhismi vastu. Monarhistide õpetus rõhutas Jumala ainuvalitsust. Kolmainsuse õpetust nägid nad selles, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm 13 Lane 2002, lk. 20 14 LAHE Jaan. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn Kodutrükk, 2001, lk. 105 15 Lane 2002, lk. 20 16 Lane 2002, lk. 20-21 17 Lane 2002, lk. 21 18 Lane 2002, lk. 22 19 Lane 2002, lk. 23 20
õpetus, u 1.-2. saj). Selle kõrval on viitamisi ka kanoonilistele kirjutistele, kuid neile ei viidata kui teistest autoriteetsematele. Seega 1.-4. sajandini ei ole selge, mis on ÕIGE. Kuigi vaikselt hakkas tekkima eristus õigete ja vähemõigete vahel. Saab rääkida kolmest tingimusest: - Teos pidi olema kogu oma ulatuses enamiku jaoks ortodoksne, ühtselt vastu võetav. Seepärast nt Tooma evangeelium loosi ei läinud, kuna oli mõjutatud gnostitsismist. - Apostellik järjepidevus. Teatav põlvnemine peab olema tuvastatav. - Konsensus, et tekste on järjepidevalt kogudustes loetud. Oli ka teisi eksiõpetusi, gnosise kõrval, mis takistas. Nt markeniidid, kes kogunesid juhi Markioni ümber. Markion oli kiriku ametikandja, kes arvas 140. a paiku, et kristlik kirik vajab reformi – kristluse vabastamine juutluse mõjudest. Selleks töötas ta välja oma kaanoni, mis koosnes Luuka evangeeliumist ning 10st Pauluse kirjast