Seal ta satub lugema üht citsero teost ja tekib huvi filo vastu ja edasi loeb platonit. Tema elust saame kõige rohkem teada ühest teosest "Confessiones" ("Pihtimused"). Ta algul arvaski, et on leidnud tõe läbi vana kreeka antiikfilosoofia, see mis teda eemale tõukab kristlike tekstide juurest eemale on.......... ? Kuulus manilaste kogudusse, oli seal 10 aastat. See sekt tekkis Pärsias. Oligi Mani selle sektipea nimi. Kuulus gnostiliste õpetuste hulka, seal olid mingi spekulatsioonid, kus maailm on vaimsete printsiipide vahel ära jagatud, nähti , et jumal ja kurjus on võrdväärsed jõud ja nii nagu jumal on üks ürgprintsiip nii ka kurjus. Kurjus piirab jumalat. Selle sees hakkab teda väga paeluma kurjuse probleem. Mõnda aega õpetab Kartaagos ja tüdineb sellest elust ja läheb Rooma ja seal edasi Milaanosse ja teenis leiba retoorika õpetajana. Alguses saab temast skeptik jas isi ta läheb tänu
Monoteistlikus usundis kõike, mis läheb Jumala vastu, saab seostada vaid Jumala endaga. See mõte on ebameeldiv, kui pehmelt väljenduda ning sellest tuleb mööda pääseda. See on sügavam põhjus, miks taolise suure mõjuga persoonile kui kurat on raske trinitaarses kosmoses kohta leida. On raske mõista, kuidas ta Kolmainuga suhestub. Kristuse vastasena peaks ta omandama võrdväärse vastaspositsiooni ja olema, nagu temagi ,,Jumala poeg". Kuid see viiks otse tagasi teatud gnostiliste vaadeteni, mille kohaselt saatan kui Satanael on Jumala esimene poeg ning Kristus teine. Edasine loogiline järeldus oleks Kolmainu kaotamine ning selle asendamine nelisusega." (JUNG 1977:169-170) 2.3. Nelisus ja mandalad Kui Jungil üldiselt on kalduvus näha maailma duaalsena - vastandite ühtsuses toimiva dünaamilise pingeväljana, siis see ei ole veel ammendav. Nimelt on tema jaoks kõikehõlmav ning detailsem kirjeldus võimalik vaid läbi nelisuse ehk kvaterniteedi.