realiseerimata subj. teine -- võimalus nendevaheline suhe Ontoloogilises Potentsiaalsus. Väljendab aktuaalse Üleüldisus, Subjektiväline eksistentsi fakti katkematus, psüühiline määratus, regulaarsus. mida ei saa taandada Tehing mõttele Gnoseoloogilises Igasuguse teadvuse Kogemus, mis tekib Lisandub mentaalne seisundi kahe asja (Ego ja element kvalitatiivne mitteEgo) määratus koosmõjust (võitlus, reaktsioon) Igas fenomenis esinevad korraga kõik kategooriad (Esmasus, Teisesus, Kolmasus). Kolmas on 1. ja 2. siduv lüli. Märgiteooria
Käesoleval juhul peame hulgamõistet käsitlema lähtemõiste tasemel, sellepärast räägime eelkõige lihtsamatest, konkreetsete hulkadega teostatavatest operatsioonidest. Nende lihtsate operatsioonide all on vaja mõista 1) hulkade tajumist; 2) hulkade võrdlemist nende elementide üks-ühesesse vastavusse seadmise teel; 3) uute hulkade moodustamist kahe või enam hulga ühendamise teel; 4) hulgast osahulga või osahulkade eraldamist. Tunnetusteoreetilises (gnoseoloogilises) plaanis huvitab meid esmajärjekorras hulgamõiste ontogenees, s.o. hulgamõiste kujunemise psühholoogiline aspekt. J. Piaget'i järgi kujuneb lapsel hulgamõiste tavaliselt mõtlemise arengu II etapil, mida ta nimetab operatsioonieelseks perioodiks. Sellel perioodil hakkab laps mõistma, et ühes ja samas esemete grupis eksisteerivad kindlad püsivad seosed, mida võib teatud tunnuste abil kirjeldada ja et see esemetegrupp säilitab oma seosed ja tunnused ka siis, kui
annaabi.ee 
