1. Pragmatism …on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich
tõestatavad. * habitus - omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. * sotsiaalne roll ongi teatud harjumuste kogum, mis kuulub üldistatud teisele. Üldistatud teine on see, kuidas need inimesed, kellega te ennast samastate, samas olukorras käituvad. * isiksus - teatud kogus sotsiaalseid rolle? Ma mitte ainult ei käitu nagu teised, vaid ka usun seda. Epistemoloogia/tunnetusteooria/gnoseloogia · Episteemia teadmine kr. Keeles On filosoofia üks põhivaldkondki, kus küsitakse: 1. teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta Kas on võimalik välja mõelda mingeid kriteeriumeid tõsikindluse kohta? Kust ma tean, et homne on ka olemas, et homme ka päike tõuseb? On see tõestatav? Kust ma tean, et olen praegu siin ja kuulan loengut, ega ole kuskile kinni seotud ja kujutan seda lihtsalt ette? 2. tunnetuse mehhanismide kohta
annaabi.ee 
