Ta ei saa enam selle kandmisest kõrvale põigelda, pidades end pisikeseks ning tähtsuseta olevuseks, kuna tume Jumal on tema kätesse sokutanud aatomipommi ning keemiarelva ning andnud temale võimu tühjendada kaasolevuste peale apokalüptilised vihakausid. Kuivõrd talle on kätte antud pea jumalik võim, ei või ta enam jääda pimedaks ning teadvustamatuks. Ta peab teadma midagi Jumala loomusest ning metafüüsilistest protsessidest, kui ta soovib mõista iseend ning seeläbi saavutada gnoosist Jumaliku kohta." (JUNG 2002:129) Siit nähtub selgesti Jungi mure ning hool - kuidas ometi mõtleks inimene eluga toime tulla, kui ta iseendastki aru ei saa? Ning - mis saab meist kõigist, kui meie üle valitsevad mõistmatud inimesed? Nii ongi tema soov tuua selgust varjatud jõudude osas, mis inimesi ,,liikuma" panevad. Järeldus Jungi teooriatest on selge - kui sisemine konflikt on juba metafüüsilisel tasandil maailmale omane, siis peab inimene talitama seda suurema ettevaatusega
Zoroastrismis on maailm vajalik headuse lõplikuks võiduks Gnoosis ('teadmine') usund, milles on palju Manilus laenanud (nt. struktuus). Gnoosise tuumidee inimeses on jumalik element, mis pole jumalikkusest teadlik. Gnostitsistlik dualism erineb manuluse ja zoroastrismi omast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks (ebanormaalseks), vaimset aga jumalikuks ja heaks. Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - ,,valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Maniluse keskused olid Buhhama linn ja Eufrati ja Tigrise ümbrus. Bütsantsis tekkisid manilusest inspireeritud liikumised. Hiinas oli manilus elav religioon kuni 13. sajandini. Tänapäevaks on manilus väljasurnud. Hinduism 1
annaabi.ee 
