kristlasi ja juute, hindusid ja budiste. Mani surmas on tema süüdi. Tegemist oli kristliku rühmitusega ja vee rituaalid. Mani oli 4 aastane, siis võeti ta juba sinna religiooni, kui mani sai 12. aastaseks, siis sai ta ilmutuse. Kõige levinuim epiteet on „valguse kuningas“. Valguse mõiste esineb ka kirjanduses. Hinnas nimetati see ususnd valguse religiooniks. Maniluses ustuakse, et igal olevusel on olemas oma taveane teisik, kellega ta peale surma saab kokku. Manilus on osa Gnoosisest, aga samas omaette religioon. Eitas ristimist ja hakkas tekkima konflikt religiooni juhtidega. Pärimuse järgi leidis omale 12 järgijat. Manius olevat ka risti löödud. Ta pidas Jeesust oma eelkäijaks. 24. aastaselt sai uue ilmutuse. Ja visati religioonist välja, sest eitas ristimist. Pärimuse järgi võttis ette missioni reisi iraani piirkondadesse, peale seda pöördus tagasi Mesopotaamiasse. Seal leidis ta kuningakojas poolehoidu ja sai loa üle riigi missioneerida
Vastavalt sellele, kuidas seletatakse maailma ja kurja päritolu selles, eristatakse kahte tüüpi gnoosist - iraani tüüpi gnoosis ja süüria- egiptuse tüüpi gnoosis. Iraani tüüpi gnoosises on dualism valguse ja pimeduse vahel ürgne. Mõlemad printsiibid on eksisteerinud igavesest ajast peale ning mateeria, millest luuakse nähtav maailm, on juba iseenesest kuri. Maailma kulg käivitub siis, kui pimedusejõud ründavad valgusemaailma. Kurjuse päritolu kohta tuleneb iraani tüüpi gnoosisest, et kurjus on eksisteerinud igavesti. Süüria-egiptuse tüüpi gnoosises ei ole aga kurjus eksisteerinud igavesti, vaid on tekkinud koos nähtava maailmaga. Maailma ja kurjuse päritolu seletati sel moel, et ülijumalast lähtusid järjest kaugenevad emanatsioonid ehk jumalolendid. Üks neist langes ära Jumalast, mille tagajärjel tekkis materiaalne maailm, mida vaadeldi kui viga või eksitust. Koos jumalolendi äralangemisega tekkis ka kurjus.