platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord . Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub .
nepaalikeelset Sagarmatha- tõlkes taeva valitseja. Ent mägi asub Nepali riigis, siis viimane ongi ametlik nimi. Enim tarvitatakse siiski vanimat nime Everest. Pärast Everesti avastamist pole rohkem kõrgemat mäge leitud. Küll on aga ümber mõõdetud ja arvutatud Everesti enda kõrgust, sest mõõduriistad on ju täpsemaks läinud. Praegu peetakse õigeks kõrguseks 8848 meetrit. Mägi on üsna järskude nõlvadega, meenutab kujult püramiidi, koosneb graniitidest, gnessist, lubja- ja kiltkividest. Mäelt laskub mitu liustikku. Esimestena jõudsid igilume ja liustikega kaetud Everesti tippu uusmeremaalane Edmund P. Hillary ja serpa Tenzing Norgay 29. mail 1953. aastal. Himaalaja Dzomolungma mägi asub Himaalaja mäestikus. Himaalaja tähendab sanskriti keeles ,,lume kodu". See on kurdmäestik Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval, pikkus umbes 2500 km, laius kuni 350 km. Himaalaja on maailma kõrgeim mäestik; keskmine kõrgus
annaabi.ee 
